Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"isobaariga" - 3 õppematerjali

Mõisted füüsikalise ja kolloidkemia I vahetestiks
1
docx

Mõisted füüsikalise ja kolloidkemia I vahetestiks

leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Protsessifunktsioon ­ süsteemis toimuvat protsessi Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q) olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar ­ Isobaariga saab leida olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F) tasakaalukonstandi, kui P=const Eksotermiline protsess ­ soojus eraldub Reaktsiooni isoterm ­ Isotermiga saab leida Endotermiline protsess ­ soojus neeldub tasakaalukonstandi, kui T=const Entalpia H ­ soojusefekti energia, nn parim osa soojusest Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
12 allalaadimist
Füüsikaline keemia TTÜ lühikonspekt
8
doc

Füüsikaline keemia TTÜ lühikonspekt

Hessi seadus , n on osareaktsioonide arv 3 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis ­ Kalju Lott Protsesside valemitabel Kirchhoffi seadus Lähendusarvutused tabeliga Tasakaalukonstant Reaktsiooni isoterm ja isobaar Isotermiga saab leida tasakaalukonstandi konstantsel temperatuuril. Isobaariga saab leida tasakaalukonstandi kontstantsel rõhul. 4 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis ­ Kalju Lott Faasid ja lahused Gibbsi faaside reegel , v ­ vabadusaste, k ­ komp. arv, n ­ muut. arv, f ­ faaside arv Faaside olemasolu olemus Faasid langevad energia

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
216 allalaadimist
Agrometeoroloogia enamus loenguid
10
docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Õhurõhud on paiguti erinevad. Räägime sageli kõrg- ja madal rõhkkondadest ja nendest kujunevatest tuultest. Kuidas õhurõhk jaotub maapinna kohal, seda kujutatakse nii et ühendatakse pideva joonega need punktid, kus on üks ja sama õhurõhk (see joon on isobaar). Õhurõhu horisontaalne gradient ­ õhurõhu muutuste iseloomustamiseks (100 km kohta selles suunas, kus muutus on maksimaalne). Tähis grad p (p sest õhurõhku tähistatakse p-ga). Gradient on alati risti isobaariga. Õhu paneb liikuma jõud, mille tekitab paariline gradient. Sellest tuleneb ka nimi gradientjõud. Coriolise jõud ­ see on fiktiivne jõud. See on see, mis pöörab liikumist paremale, aga ta ei muuda kiiruse suurust. Selleks, et ta kiirust ei muudaks peab ta risti olema kiiruse suunaga. Hõõrdejõud ­ teatud kõrgusest alates muutub hõõrdejõud nii väikeseks, et ta enam ei mõjuta oluliselt liikumist. Atmosfäär osa, mis on sellest piirist kõrgemal seda nimetatakse vabaks

Põllumajandus → Agrometeroloogia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun