leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q) olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F) tasakaalukonstandi, kui P=const Eksotermiline protsess soojus eraldub Reaktsiooni isoterm Isotermiga saab leida Endotermiline protsess soojus neeldub tasakaalukonstandi, kui T=const Entalpia H soojusefekti energia, nn parim osa soojusest Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne
Hessi seadus , n on osareaktsioonide arv 3 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Protsesside valemitabel Kirchhoffi seadus Lähendusarvutused tabeliga Tasakaalukonstant Reaktsiooni isoterm ja isobaar Isotermiga saab leida tasakaalukonstandi konstantsel temperatuuril. Isobaariga saab leida tasakaalukonstandi kontstantsel rõhul. 4 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Faasid ja lahused Gibbsi faaside reegel , v vabadusaste, k komp. arv, n muut. arv, f faaside arv Faaside olemasolu olemus Faasid langevad energia
Õhurõhud on paiguti erinevad. Räägime sageli kõrg- ja madal rõhkkondadest ja nendest kujunevatest tuultest. Kuidas õhurõhk jaotub maapinna kohal, seda kujutatakse nii et ühendatakse pideva joonega need punktid, kus on üks ja sama õhurõhk (see joon on isobaar). Õhurõhu horisontaalne gradient õhurõhu muutuste iseloomustamiseks (100 km kohta selles suunas, kus muutus on maksimaalne). Tähis grad p (p sest õhurõhku tähistatakse p-ga). Gradient on alati risti isobaariga. Õhu paneb liikuma jõud, mille tekitab paariline gradient. Sellest tuleneb ka nimi gradientjõud. Coriolise jõud see on fiktiivne jõud. See on see, mis pöörab liikumist paremale, aga ta ei muuda kiiruse suurust. Selleks, et ta kiirust ei muudaks peab ta risti olema kiiruse suunaga. Hõõrdejõud teatud kõrgusest alates muutub hõõrdejõud nii väikeseks, et ta enam ei mõjuta oluliselt liikumist. Atmosfäär osa, mis on sellest piirist kõrgemal seda nimetatakse vabaks