Eksistentsialism
maailma suhet ning polariseerib subjekt-objekt suhte liialt ühe poole, st subjekti kasuks.
Seetõttu ei pea end eksistentsialistideks nt Maurice Merleau-Ponty ja Martin Heidegger, kuigi
mõlemad on oma mõtlemises tegelenud sarnaste teemadega. Eksistentsialismist mõjutatuna
on selle ühekülgset polarisatsiooni püüdnud ületada nt Paul Ricoeur.
Mõnikord eristatakse nendel alustel eksistentsialismi ja eksistentsifilosoofiat. Viimane on
erinevalt eksistentsi ja subjekti absolutiseerivast "ismist" neutraalselt määratletud filosoofia,
mis eksistentsi mõistet teatud otsustaval määral kasutab, kuid pole selles suhtes normatiivne
või populistlik (angazeeritud).
TÄNAPÄEV
Eksistentsialism pole tänapäeval enam selline filosoofiline moevool nagu ta oli Teise
Maailmasõja ajal ja järel. Eksistentsialistideks on end pidanud paljud kunstnikud, kirjanikud,
luuletajad, muusikud 20. sajandi teisel poolel.