Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
Umbes 627.
aastal üritas üks juuditar Muhamedi mürgitada, see andis juutidele islamiusuliste hulgas
tänapäevani püsiva prohveti mürgitajate kuulsuse. (Ibid.)
Araabia moslemid saabusid Palestiinasse vallutajatena, kuid kohalik rahvas jäi
oma usu juurde. Islam muutus põhiusuks alates 13. sajandist. Palestiina elanike
enamuse moodustasid ikkagi kristlased. Nende kõrval oli ka teisi, väiksemaid
religioosseid kogukondi, näiteks islami ismaeliitlikust harust välja kasvanud druusid.
Teistes Araabia kalifaadi osades elanud juudid toetasid küll Palestiina juute, aga ise
sinna tagasi ei pöördunud. Juudi kultuurikeskuseks oli siis Hispaania lõunaosas paiknev
Córdoba kalifaat. Palestiina jäi tähtsusetuks provintsiks. Kuigi ka araablased kuulutasid
Jeruusalemma oma pühaks linnaks, elasid valitsejad riigi kõrge kultuuritasemega
pealinnades, algul Damaskuses, hiljem Bagdadis ja Kairos.