majanduslangust Toitainete sissevedu on liiga suur Turism on vähe arenenud Ajalugu: Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975 iseseisvuse. Holland on siiani peamine abi andja ning kolmandiku surinamelaste elupaik. Peaaegu 11 aastat juhtisid riiki sõjaväelased, 1991 taastati demokraatia. Kultuur: Linnades uhkesti esindatud 18. ja 19.sajandi hollandi arhitektuur Pealinnas asub Kariibi piirkonna suurim mosee Peetakse paljusi hindude ja islamlaste rahvuslikke pühasid Vanaaasta õhtu pidustused on eriti suurejoonelised (Oud jaar vanaaasta) Peetakse erinevaid fiestasid Loodus: Riiki hõlmab Guajaana mägismaa keskosa. Kõrgeim tipp on Juliana Top 1280m. Põhjas, Atlandi ookeani rannikul, on lai soine madalik. 80% Suriname loodusest moodustavad troopilised vihmametsad. Huvitavaid fakte: Rahvastikust 37% on lõunaaasialasi Liiklus on vasakpoolne, nagu Inglismaal Riigi moto on "Õiglus, kohus, ustavus"
Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem,
annaabi.ee 
