Majanduspoliitika
kaldusid nende vastused olema Venemaa ja Ukraina. Põhjendus – neil on kõige rohkem loodus-
varasid, inimressursse jms faktoreid, mida ökonomistid hindavad. Kui vaatame tegelikke
tulemusi, siis läheb veelahe kultuuri, mitte loodus- või inimressursside koha pealt. Ma ei taha
kedagi solvata, aga protestantlik Eesti on arenenud kiiremini kui katoliiklikud Ungari ja Poola,
mis omakorda on edenenud paremini kui õigeusklikud Venemaa ja Bulgaaria. Viimased jälle on
olnud edukamad islamiusulisest Turkmeeniast. Seega, majandusedu näib olevat seotud
kultuurilise kaugusega Londonist või Pariisist. Ma väidan, et kriitiline tegur, mis ülemineku
edukuse määras, on sotsiaalne kapital – ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed.”
Igas kultuuris on vähemasti kuus eri võrgustikku:
igapäevaste töörutiinide jaoks;
sotsiaalseks suhtlemiseks,
uute ideede arutamiseks;