TÄNAPÄEVA MAAILM
relvaüksustest. Liikmesriikide relvajõud lähevad NATO väejuhatuse operatiivalluvusse alles
tõelise sõjaohu korral. Samas kehtib organisatsioonis kollektiivse enesekaitse põhimõte. See
tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile
lepinguosalistele. Sellisel juhul on lubatud ka relvajõu kasutamine.
Uus julgeolekusituatsioon maailmas (kommunismiohu kadumine ja selle asendumine
islamiterrorismiga) on sundinud ka NATO-t oma strateegiat muutma. Külma sõja perioodiga
võrreldes on vähendatud tuumarelvade tähtsust ja relvajõudude arvukust. Samas on tõstetud
fookusse relvaüksuste kiire reageerimisja koostöövõime, paindlikkus, kohanemine uue
keskkonnaga. NATO üksused on muutunud mitmerahvuselisteks, neil tuleb tihti tegutseda
võõras kultuurikeskkonnas. Seetõttu on NATO sõdurite väljaõppes senisest tähtsamaks
annaabi.ee 
