Õigusteaduskonna aine
Tema seadused jaotatakse
reeglina kahte suurde rühma, mis omakorda jaotuvad väiksematesse rühmadesse.
Praktilises kasutuses on šariaati tänapäeval väga raske defineerida. Osad
islamiteadlased usuvad, et jumalikke seadusi on võimalik deriveerida vaid Koraanist ja
Sunnast. Teised jälle arvavad, et šariaadi kokku panemisel on võimalik kasutada ka
fiqhi (islami õigusteaduse) allikaid, st erinevate islamiteadlaste arvamusi ja
deriveeritud seadusi, kokkuleppeid islamimaailma religioossete juhtide vahel.
Šariaat on termin jumaliku seaduse tähistamiseks, see ei ole kindlasti lõplik
seadustekogu, ühtne läbi terve islamimaailma. Enamik islamiriike toimib tänapäeval
kaksiksüsteemiga – religioosne ja ilmalik seadus, religioosne ja ilmalik kohus.
Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse:
1) keelatud;
2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud;
annaabi.ee 
