· Kalifaat?araabia riik sellisel perioodil kui valitsejaks oli kaliif · Sunna?moslemite püha raamat nagu koraangi , juhindutakse seal kirjas olevast · Sariaat?islami seadus, lähtub koraanist, hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab, suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta · Dzihaad?püüdlikkus, mida hakati mõistma eeskätt püha sõjana islami eest ja muu- usuliste vastu · Mosee?islamisusuliste palvetamise ja püha paik · Medres?kõrgemad koolid araabia riigis · Basileus? bütsantsi riigipea tiitel · Konstantinoopoli patriarh?bütsansti riigi kõrgeim kirikutegelane · Druziina?idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk. · Suurvürst?valitseja tiitel vana-vene riigis eha vana-vene riigi valitseja
Prantsusmaa). Otsustav lahing ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid toimuski 451. aastal Katalaunia väljadel. Otsustavat võitjate sel lahingul ei olnud, kuid hunnide pealetung peatati. Kahe aasta pärast, see oli 453. aastal Attila suri ja seejärel hunnide osatähtsus kadus. Läänegootide riik püsis kuni aastani 711. Siis vallutasid purustasid selle riigi Aafrikast Pürenee poolsaarele tunginud islamiusulised. Pürenee poolsaar ja islamisusuliste valdusesse kuni aastani 1492, st kuni rekonkista lõpuni. Vandaalide riik. Vandaalid ületasid 5. sajandi alguses Reini jõe ja suundusid Pürenee poolsaare kaudu Põhja-Aafrikasse. Vallutanud Kartaago, rajasid nad sinna oma riigi. 455. aastal vallutasid nad Rooma ja rüüstasid seda süstemaatiliselt. Vandaalidelt pärineb kohanimi Andaluusia (tänapäeva Lõuna-Hispaania) ja ka mõiste ,,vandalism". Vandaalide riik lakkas olemast 534. aastal, kui selle purustasid Bütsantsi väed.