Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
Egiptuse ülemkiht moodustus vaarao suguvõsast ja eri piirkondade ülikusuguvõsadest, kes
osalt vaarao perekonnaga abielusidemetes. Tegemist oli suurmaavaldajatega, kes koos
vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamus ühiskonna rikkusest.
Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu kohtadel
või üksikutes valdkondades. Vaaraod määrasid ametisse riigi ülemvalitseja ehk vesiiri (termin
pärineb küll hilisematest islamiaegsetest araabiamaadest), maakondade ehk nomoste
asevalitsejad, kõrgemad preestrid ja väepealikud. Nomoste asevalitsejate ülesanne oli viia
kohtadel ellu vaarao korraldusi, korraldada ehitustöid, koguda makse ja kui tarvis, siis ka
sõjaväge. Kõrgemate väepealike tähtsus tõusis eelkõige Uue riigi ajal, seoses vaaraode poolt
korraldatud vallutussõdadega. Preestrite osa ei piirdunud üksnes religioossete kombetalituste
läbiviimisega
annaabi.ee 
