Keskaja ja vararenessansi kirjandus
rahvuskeeled.
Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma
tähtsuse.
Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised
traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule.
Kõige viljakamaks lähteaineks traditsiooni vahendajana sai eepiline luulue, kus olid kõige
ulatuslikumalt ja ilmekamalt talletatud pärimused ajaloolistest sündmustest ning isiukutest,
olustikulistest omapäradest, kommetest, uskumustest.
Ka antiikne kirjandus on keskaegsele kirjandusele tugevat mõju avaldanud. Vaatamata kiriku
vastuolule kasutati rooma autoreid koolides lugemismaterjalina.
Esimese Rooma kirjanikuna hakati lubama Vergiliust. Teda peeti niiöelda heaks paganaks.
Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide
traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e
juurde.
annaabi.ee 
