säilitamisel. Eri juhtimistasanditel tagavad liidri edu tema erinevad omadused. Samuti võib eristada erinevate kultuuride liidrite esindajate isiksuseomadusi. Näiteks jaapani juhtidel aitab liidri rolli paremini täita intuitsioon, hollandi juhtidel ettekujutusvõime, ameerika ning inglise juhtidel oskus olla jõuline. (Palo 2003) Liidri isiksuseomaduste teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Isiskuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Tänu selliste omaduste püsivusele saab ennustada inimese käitumis mitmesugustes olukordades. Kogu probleem seisneb selles, millised isiksuseomadused on tuhandete, esmapilgul erinevate käitumisviiside taga. (Siimon 2003: 206) Erinevad uurijad on toonud välja mitmesuguseid juhile vajalikke isiksuseomadusi. Sellistest uurimustest on selgunud palju juhtimise edukust mõjutavaid omadusi ning
ühe väga olulise järelduse. Erinevad käsitlenud teaduslikud mudelid lubavad teha ühe väga suure olulise järelduse. Niinimetatud superomadused on isiksuse normaalsed küljed, mis iseloomustavad erineval määral iga inimest. Kui kasutada neid mudeleid kirjeldamaks kurjategija isiksust, langeb ära vajadus tugineda mingit laadi patoloogilistele omadustele. Kurjategija on enamasti psüühiliselt normaalne indiviid, kuid teatavad isiskuseomaduste kombinatsioonid teevad ühe indiviidi kergemini kriminaalsele käitumisele kalduvaks kui teised. Seetõttu võib neid isiksuse omaduste kombinatsioone kohata kurjategijate hulgas sagedamini kui teisi. Ja selline mõttekäik näitab põhimõtteliselt pööret kriminaalpsühholoogia domineerivad paradigmas. (Saar, 2007, lk 161-166) 26 2.1.7 Pärilikud haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad
annaabi.ee 
