Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
mõlema suhtes ükskõikne. (ibid) Algne müüt kahe vastandprintsiibi (Ohrmazd & Ahriman)
tekkimisest kujutab ka neid olemuselt suhteliselt neutraalsetena. Ohrmazd (Ahura Mazda)
muutub Olemisse sisenedes ,,kuum- niiskeks" ja Ahriman ,,külm-kuivaks". Ohrmazd seostub
siis õhuvalla ja tulega (päike kui Ohrmazd`i silm) ning Ahriman maaga, kuivõrd vesi voolab
maa peal. (ZAEHNER 1972:267) Hilisem areng lisab protousundi kahele printsiibile veel
omadusi ning isisksustab need.
,,Nii paistab olevat küllalt selge, et esimene erisus, mis Ühe puhul ilmsiks saab, on jagunemine
mees- ja naispooleks: meespool on valgus (tuli ja õhk), naispool on pimedus (vesi ja maa).
Ohrmazd ja Ahriman on lihtsalt seatud mees- ja naisprintsiibi asemele mõttesüstemis, mis ei
tundu olevat ei zoroasterlik ega iraanipärane." (ZAEHNER 1972:268)
Seega on protousundi täpne algupära lahtine. Tähelepanuväärsel kombel meenutab kogu