Allikaõpetus
(heerold ehk kuulutaja-ametimees,kes
tundis vappe). Vapid tekkisid Lääne-Euroopas 12. sajandil, kui ristirüütlite kilpe hakati kaunistama värviliste maalingutega.
Värvilised sümboolsed kilbimärgised olid kaugele nähtavad, mistõttu raudrüü alla varjuv rüütel oli äratuntav. Rüütlid hakkasid
oma vappi kandma nii lahingutes kui ka turniiridel. Vapi põhielementideks kujunes kilp ja kiiver, algselt gooti stiilis. Heeroldid
hakkasid koostama ja kirjeldama rüütlite isikuvappe. Vappe hakati kasutama ka lippudel, pitsatitel, rõivastel ja muudel esemetel.
Vappide hulga suurenemine tingis kindlate reeglite koostamise. Teoreetiliselt ei tohiks olla kahte täiesti ühesugust vappi.
Konkreetse isikuga seotud vapp muutus pärandatavaks. Valitsejatel oli õigus anda teenete eest vapikandmise õigus, sageli koos
aadlitiitli ja maavaldustega. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis, mida valitseja riik,
annaabi.ee 
