"isikutunnistustega" - 1 õppematerjal

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

lihtsustatud piiriületuskord legitimatsioonikaartide alusel, mis lubas viibida teisel pool piiri 15 versta (u 16 km) sügavusel naaberriigis. Juurde lisandus aga passiraamatu kasutamise kord.50 See täiendus võimaldas mõlema riigi kõigil kodanikel Eesti ja Läti vahet reisida siseriikliku passiraamatu alusel vajamata viisat või välispassi.51 1928. aasta piiriületustest toimus läbi Valga 34,1% kõigist välispassiga riiki sisenemistest ja 36,7% riigist väljumistest. Siseriiklike isikutunnistustega liikumisest, mis sai toimida vaid Eesti ja Läti elanike vahel, toimus aga Valga kaudu lausa 69,1% riiki sisenevast ja 68,6% riigist väljuvast liiklusest.52 Piiriülese liikumise aktiivsuse Valgas tagasid suuresti linna enda ja selle ümbruskonna elanikud. Tihedamalt üle piiri käivate inimeste piiriületusdokumendid võisid seejuures kasvada tõeliselt mahukateks kogumikeks. Saretoki mälestusteraamatu kohaselt võisid need võtta kas raamatute või siis papüüruserullide kuju,