Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
haridusministeeriumi hallata ja neid käsitleti koos internaatkoolidega jms kuni selleni, et
puudus nii ühtse erialase terminoloogia määratlus sotsiaalhoolekandes kui ka asutuste
nimetused (hooldekodu-vanadekodu-invaliididekodu jms) vahetusid pidevalt.
Uuringutest selgub, et Eesti KOV puuduvad selged ja pikaajalised meetmed
munitsipaaleluasemete pakkumiseks ja haldamiseks vähekindlustatud peredele jt
sotsiaalse riskirühma kuuluvatele isikuteringile. Mõnedest uuringutest võib välja
lugeda, et noored pered ja elluastujad noored ei saa endale kõrge üürimäära tõttu eluaset
lubada. Antud juht pole väike määraja Eesti rahva iibepoliitikas, kuna ülerahvastatud
mitme põlvkonnaga pere pole eestlasele kultuurinorm. Lisaks tingib ülerahvastatus
eluasemel kasvavatele lastele mitte kõige-sobivama arenguks vajaliku keskkonna ning
sellised elamistingimused pole tegelikult inimväärsed ühelegi Euroopa Liidu kodanikule