Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
genitiivatribuudiga fraasid (kurva kuju rüütel, saksa Mihkel), fraasid, kus
atribuudiks on nimisõna muud käändevormid (sarvedega mees, tiibadeta ingel)
ja adverbiaalatribuudiga fraasid (hunt lambanahas, kits kärneriks).
Fraseologism kui hulgasõnafraas, kus peasõnaks on hulga- või mõõdunimisõna,
laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne.
Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena
rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja
Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B)
2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine
Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja
keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on
semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane),