Isikunimetustest eesti fraseoloogias
tehtud taldrikuklaara 'teenijatüdruk', köögikata või köögikati 'kokk või köögitüdruk',
lehmaliisu 'karjatüdruk', karvamari 'juuksur', kastorkamari 'meditsiiniõde', passijatriinu
'koristaja'. (Mäearu 2002: 31)
4. Inimene > rahvuse esindaja
Inimesele antakse nimetus rahvuse esindaja kaudu suhteliselt harva. Siiski saab tuua mõned
näited: villis venelane, igavene juut, selle töö juut, viimane mohikaanlane. (Õim 2001a: 561)
5. Inimene > mütoloogiline olend
Sellistel isikunimetustel on mütoloogiline tagapõhi: tiibadeta ingel, vaene kurat,
püstisaatan, noor jumal. Näiteks väljendis püstisaatan võrreldakse inimest saatanaga ja
täiendkomponendiga püsti püütakse tema riukalikku olemust veelgi rõhutada. Samas
väljendi vaene kurat kandjal lähevad kõik ettevõtmised vett vedama, seda näitab
täiendkomponent vaene. (Õim 2001a: 561)
6. Inimene > kehaosa
Sellised isikunimesid, kus inimese nimetamisel lähtutakse kehaosast, on palju. Indiviidi