Isikunimetustest eesti fraseoloogias
tähtis nina, halastaja samaariamees, Buridani eesel, vana känd, ilueedi, vaimne isa, lehma
lellepoeg, kärnane lammas. Fraseoloogilise nominatsiooni funktsioon on inimese
ümbernimetamine teiste sõnadega. Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja
suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis
mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust
teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud
isikunimetused on positiivsed. Isikunimetuse loomisel ei ole identifitseeriv funktsioon kõige
olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555)
Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala
ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma,
kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma