Isikunimetustest eesti fraseoloogias
iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott),
otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide
ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla
ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab
referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad
osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks
väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita
otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused
sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise
abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega.
(Õim 2001a: 555556)
2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad
annaabi.ee 
