Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
Tema loodusluulest lausa õhkab tema eluaegset looduslähedust ja erilist sidet, mis tal sellega oli.
Ka esineb tema loodusluules loomade ning lindude motiive, tihti võtab kirjanik neid kui
omasuguseid, kuid teisalt jällegi kadestab nende vabadust (just lindude motiivi puhul).
Juba loodusluulesse oli Liiv ka ennast tinglikult ära peitnud ja kajastanud seda, mis tema
enese sees toimus. Kõik see on aga eriti tugevalt kajastunud tema isikuluules. Erinevalt näiteks
Liivi armastus- ja loodusluulest on tema autobiograafiline poeetika palju ühekülgsem, peamiselt
jutustavad need te enese elust ja kannatustest. Sellest hakkab silma tema suhtumine iseendasse ja
loomesse. Ta ei väärtusta ise oma luulet ning peab seda peaaegu eimillekski ning pigem jagab
arvamist, et see on teistele suisa koormaks. Seda kasjastab tema luuletus ,,Ärge küsige mult
luuletusi"
annaabi.ee 
