Maailma usundid
Seda definitsiooni hakati
kritiseerima juba sajandi lõpul, sest tollal hoogustus loodusrahvaste uurimine. Jõuti
arusaamale, et eksisteerib ühiskondi, kus austus pole suunatud isikulistele jumalatele,
vaid religioosselt austatakse näiteks loomi, taimi ja esivanemate vaime. Selle avastuse
tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni
olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema
teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke
usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja
loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk
sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti
ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende
nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem.
annaabi.ee 
