Referaat Alar Kotli
tarvis traditsionaistlikult taltsaks tehes. Uude vabasse kodanlik-demokraatlikku
Euroopasse kuulus Eesti Vabariik, mistõttu on loomulik, et selle ühiskonna
eneseväljendus haakus mõõdukal määral moodsa arhitektuuriga.
Kuid õige pea jõudsid noored kodanlikud demokraatiad kriisi ja neis maades tulid
võimule autoritaarsed valitsused, mis võisid ulatuda demokraatia mõningasest
piiramisest diktatuurini. Sõja järel, isikukultuste tingimustes nn. sotsialistlikku
ühiskonda rajades ja laastatud maad taastades jätkus esialgu 1930. aastate
traditsionalism, kuid mõne aasta jooksul surus end peale uus ametlik ideaal
arhitektuurne stalinism. A. Kotlil kui väljakujunenud arhitektil oli
maitseorientatsiooni muutus raske, ent oma kohusetundlikkuses, aga ka
repressioonide hirmus, püüdis ta tõsiselt. Hrustsovlikul ,,sulaajal" vabanes
arhitektuur isolatsiooni ja senise dogmatismi kammitsaist ning traditsionalismi