"isikuga3" - 1 õppematerjal

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

Viimased aga enamasti isiku surmaga ei lõppe, vaid lähevad üle pärijale. Eesti õiguses on pärija pärandaja, ehk surnud isiku, kelle vara pärimisele läheb üldõigusjärglane2. Seega pärandajaks on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle. Pärandaja vara nimetataksegi pärandiks. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga3. Pärijate jaoks omandavad pärimisõiguslikud normid tähenduse alles pärandi avanemisega, see tähendab pärandaja surmaga. Enne pärandi avanemist pärijatel subjektiivset õigust pärandvarale ei teki.4 Nagu öeldud, avaneb pärand isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ja pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht5. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem: pärandi avanemisel,