Poeetika
tegelaste,
kompositsiooni, ideestiku jms analüüsiga, püüdmata seda autori isikuga siduda.
Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis
tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose.
Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist.
AUTOR
Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev.
! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena -->
isikuautorlust ei olnud.
! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati
omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga.
! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest
kui ülevast vaimutööst.
! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid.
Teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, tähelepanu pööratakse ka sellele,
et:
!
annaabi.ee 
