Eesti lähiajalugu
Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude
isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt
kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi
on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka
isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi. Isikuarhiivide
materjalide kasutamine on seotud omaniku tahtega.
Eesti järel lähiajaloo seisukohalt on väga oluliseks riigiks Venemaa, kus paljudes erinevates arhiivides on
tallel väga palju Eesti lähiajalooga seotud dokumente. Saab jagada kolmeks: föderaalarhiivideks,
ametkondlikeks arhiivideks ja kohalikeks arhiivideks. Nendest 3 kõige olulisemad on föderaalarhiivid -
need, mis kuuluvat ametlikku arhiivisüsteemi