JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
Sajandil muutus oluliseks
eelkõige inimeste eraelu kaitse. Arhiivide avanemine 1990ndate aastate alguses tõi kaasa
juurdepääsu peaaegu kõikidele arhiividesse jõudnud dokumentidele, kusjuures ei tehtud vahet,
kas dokumendid sisaldasid kellegi õigusi ja huve riivavaid andmeid või mitte. Seoses eelpool
tooduga hakati 1990ndate keskel seadusi muutma.
Tänapäeval tuleb arhiividel suures osas tegeleda isikuandmete kaitsega, kuna suure osa
arhivaalidest moodustavad isikualase teabega dokumendid. Sellistele dokumentidele juurdepääs
on seaduse või arhiivimoodustaja muudest vajadustest lähtuvatel alustel piiratud.
Juurdepääs ametlikele dokumentidele on demokraatlikes riikides tagatud reeglina põhiseadusega.
Demokraatlikus riigis ligipääs dokumentidele on üks osa kodanikuõigustest, mida on võrreldud
hääleõigusega. Olukorrad, mil probleemi lahendav informatsioon on olemas, juurdepääs sellele
tekib aga alles aastakümnete pärast, on ebaloomulik.