Psühholoogia
koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mõõda jne, vaid püüab isiksust mõista, kogub kogemusi- vahetab
kogemusi teistega, lähtuvad inimese kohanemisraskustest jms, püüab siis inimesi aidata jne.
*neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside
seosed)- taju, tähelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju
protsessides on midagi erinevat neil inimestel, kellel ka isiksusetestidega on teised tunnused.
*psühhobioloogilised geneetilised suunad- (Plomin, Bouchard, Zuckerman) - uuritakse
geneetikaseoseid isiksuse omadustel.
Lisaks sotsiaalsetele asjaoludele on ka geenidel suur mõju isiksusele. Umbes pool isiksuse variatiivsusest
on ennustatav geenidest, ülejäänd pool sotsiaalsetest asjaoludest. Nt temperamendiomadused, neurootilisus,
osa agressiivsusest- geenidest. Osad on nt kasvatusest, haridusest- väärtused, hoiakud, vaba aja veetmise
eelised.