Ma näen pimedust ja kuulen vaikust
Ma näen pimedust ja kuulen vaikust
On aprill, sajab lund, ent keegi ei kurda inimene on loodud kohanema muutustega.
Ta on kui kameeleon keset vihmametsa: kui vaja, vaikib, kui tahab, tõmbub endasse ja
ignoreerib teiste eksisteerimist kõik on suhteline ja oleneb täielikult sellest, milliseks isiklus
ise oma elu kujundab.
Koerad ei näe vikerkaart. Kuid vahest seisneb probleem hoopiski selles, et nad ei taju
värve nii kuis meie, inimesed? Nende jaoks pole vikerkaar oluline võib-olla näevad nad
midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid:
tegelikkuses on maailm täis vastamata küsimusi ja tõestamata hüpoteese. Vaikust on võimalik
kuulda ja kuulata, kui vaid tahta. Sama on pimeduse nägemisega. Inimesed näevad ja