AJALOO SUULINEARVESTUS
13 ja 14 saj. loeti eestlasi isiklikult vadeks. Nad pidid kaasas käima isandite
sõjakäikudel ja võisid kanda relvi. Maavabad-need olid enamasti
muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talu lääni alusel ja ainus kohustus oli
käia oma relvadega ja ratsudega sõjakäikudel. Nad oli isiklikult vabad, kes pidi
ise maad harima kuna neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad
tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul teotööd tegema. Neid
leidus kõige rohkem maaisandate isiklukes valdustes: möldirid, kõrtsnikud,
sepad, puusepad. Mõisa ametimehed oli vabad adratalupoegade tavalistest
koormistest. Adratalupojad on talupoegade põhilikk, kes pidi tegema teotööd ja
maksma makse. Omasid ka palgatöölisi. Talude majanduslikku kandevõimet
mõõdeti adramaades(1 adramaa=ühe adraga haritav maa=410 ha). Üksjalad
olid küladest välja poole uusi talusid asutavad adratalumede nooremad pojad.
Koormised väiksemad –uudismaa ülesharimine oli vaevaline. Vabadikud olid