J. Krossi luulekokkuvõte
tunnetuslike horisontide vardumist.
Juba kaanevärvi kontratst ,,Söerikastaja" omaga kõrvutades ilmutab olulist teisenemist. Sugereeriva
värvisümboolikaga luuakse hele atmosfäär, aaruste ning kauguste tunne, mis seotakse mere, taeva,
tuule, voolavate vete, vikerkaare ja kõrgete vaadete looduslikke avarduskujunditega. Järgneva
häälestus on aga helesiniselt optimistlik, positiisete probleemidega tegeleva luuletaja pilk on
tulevikku pööratud. Üldine ja isikluk ühinevad tasakaalukas kooskõlas: isikukultuse ajastu surutisest
vabanemise tunne, teadmuse plahvatuslik kasv, alanud kosmoseajastu, koloniaalmaade ärkamine ja
vabadusliikumine, omaenese armastus ja kaasalöömisrõõm selles ajataustas. Maailma tajutakse
suures inimlikus ühtekuuluuses , luuakse laiahaarelisi seoseid ajastuste mineviku, oleviku ja
tuleviku ahel. Luuletuskogu kui tervik kasvab avaraks, pateetiliseks Arengu deklaratsiooniks, Aja
annaabi.ee 
