Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)
2 Nõukogude okupatsioon
1940. a kevadel alustas NSV Liit ettevalmistusi Balti riikide okupeerimiseks ja NSV Liiduga
liitmiseks. Mai lõpus ja juuni alguses koondati Eesti, Läti ja Leedu piiridele suured relvajõud:
Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna 8., 3. ja 11. armee, mille koosseisu
kuulus kokku 7 laskur- ja 2 ratsaväekorpust, 9 tankibrigaadi ja üks õhudessantbrigaad. Koos
baasivägedega seisis Balti riikide vastas 435 000 meest, mis ületas Balti riikide sõjavägede
isikkoosesisu üle kuue korra. Algasid väiksemad piirikonfliktid, sagenesid probleemid
baasivägedega. 14. juunil alustasid Punaarmee Balti laevastik ja Balti laevastiku õhujõud
Eesti ranniku blokaadi, samal päeval tulistati alla Helsingi-Tallinna liinilennuk Kaleva.
Lahinguvalmidusse tõsteti ka baasiväed. 16. juunil esitas NSV Liidu välisminister Vjatseslav
Molotov Moskvas Eesti saadikule August Reile ultimaatumi, nõudes sõjalise invasiooniga