NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas
kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis.
Isheemia (ischemia)
Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse.
Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames.
Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb.
Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid
ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel
(kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene. Sümptomid, mis patsiendil algusest peale
esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine.
Ravi
Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine, samuti tüsistuste vältimine. Edasises ravis