ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil oli kontrollimatu võim inimeste saatuse üle. Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja Hitler unistasid oma mõjuvõimu ulatusest üle Euroopa Venemaale. Neid tabas sama hävitav lõpp. Ei suutnud Napoleon ega Hitler õppida eelkäijate vigadest ning ikkagi on ego ja tahe on suurem kainest mõistusest. Seega sõltub ajalugu tihti riigijuhtide isiksulikest omadustest
(Rootsi, Preisimaa, Suurbritannia, Austria, jne) vastu. Vestfaali rahulepingu lõpetas juriidiliselt 1814 - 1815. aastal toimunud Viini Kongress. Viini Kongress tuli kokku pärast Napoleoni lüüasaamist ning eesmärgiks oli taastada endised riigipiirid, mis Napoleoni sõdadega oli tolleks hetkeks segi paisatud. Viini Kongressil peeti tähtsaks rahu kindlustamist, et riikide omavahelised sõjad ei ohustaks isevalitsuslikku korda ükskõik millises riigis. Uue poliitilise korra määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: a) legitiimsus e seaduslikkus - eesmärgiks oli absolutismi säilitamine ja enne 1789. aastat valitsenud dünastiate võimu ja riigipiiride taastamine; b) julgeolek eesmärgiks oli stabiilne Euroopa, Prantsusmaa ümber loodi puhverriigid ning Prantsusmaa ja Venemaa vahele paigutati Preisi ja Austria;