Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil oli kontrollimatu võim inimeste saatuse üle. Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja
kord ta end hirmutada ei lase. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja, türgi sai lüüa ja kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli, Bulgaaria omandas nii suured alad, et järgmien aasta ründasid teda endised liitlased, võttes territooriumid ära. Venemaa 20 saj- oli läbi teinud kiire majandusliku arengu, teistega võrreldes endiselt mahajäänud, moodne epalinn Peterburg kus oli keskaegse isevalitsejaliku võimuga keiser. 1894 oli selleks tahtejõuetu Nikolai 2, kelel alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas, selle jaoks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat, Kagu-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga, Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, kaotus Jaapanile soodustas 1905.revolutsiooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9
annaabi.ee 
