Nimetu
,,Kohtupäevas" on suur osa ,,Dies irael" ja ,,Jumalate hämaras". See näib ennustavat
Õhtumaa langust, annab ohunägemusi sure sõja eelsest olukorrast. Ennustab rasket
aega ning usu proovilepanemist. Võimendub religioossete motiivide ja sümbolite
tähendus. Poeet paneb tähele, et võim toetub praalivatele puupeadele, mitte ei hooli
vaimust.
Üks viimaseid luuletusi selles kogus on ,,Loojak", mis astub kristlikus elukäsitluses
sammukese ning nõuab inimesi uskuma isetusse ligimesearmastusse ja oma
saatusega leppimisse. Veenab inimesi end sisemiselt puhastuda, kuna tajub
murelikult ajaloo tulevast võimalikku traagilist käiku. [3]. Viimane luuletus on
"Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise
piisavalt tugev olla:
Ei, meid enam püüa
Käsk, mis kivis hangub.
Nüüd meil antud lüüa,
nii et maailm vangub.
Aeg nüüd kaljuvööle
kannustada täkku,
heita et säält ööle
raudne kinnas näkku.[11]
Kokkuvõte
annaabi.ee 
