Tõu- ja sordiaretus
saj.
keskpaigast alates järjest ulatuslikumalt, on mutantide (mutatsioon) ja polüploidide
(polüploidsus) tekitamine lähtematerjali mutageenidega mõjustades.
Ristamine võib olla
a.) Liigisisene (sortide- või vormidevaheline)
b.) Kaugristamine (eri liikidesse või perekondadesse kuuluvate taimede vaheline)
Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega.
Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime
järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks
(kloonaretus). Risttolmlevate taimeliikide sordid on alati paljude lähedaste vormide
kogumid populatsioonid; nende omadusi peab aretusvõtetega pidevalt parandama.
Eestis tegelevad sordiaretusega Jõgeva Sordiaretuse Insituut ning Polli Aiandusuuringute
Keskus. Eesti on 1961. aastal asustatud Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitsmise
Liidu (UPOV) liikmesriik
annaabi.ee 
