Agraarpoliitika
edaspidised teise maailmasõja järgsetel aastatel antud tulude ja hinnagarantiid soodustasid hilisemad
ületootmist ja riigieelarvete ülekoormust Lääne-Euroopa riikides.
Agraarstruktuur laiem jaotus: sotsiaalne, majanduslik, tootmislik. Kitsam jaotus: taimekasvatus,
loomakasvatus, alternatiivpõllumajandus. Agraarstruktuuri all mõistetakse kõiki tegureid, mis mõjutavad
maamajanduse, sealhulgas põllumajanduse arengut.
Agraarpoliitika eesmärgiks on luuga eeldused maaettevõtluse isetoimetulekuks ja maaettevõtluse
riikliku arengu soodustamiseks, eesmärgiga toota efektiivsemalt, kvaliteetsemalt ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelisemat toodangut siseturule ja ekspordiks. Riikide funktsioonide detsentraliseerimiseks,
viies ülesanded ja vahendid kohalike omavalitsuste tasemeni. Põllumajandussaaduste ja teiste
maamajandussaaduste kohapealseks töötlemiseks ja turustamiseks. Tagamaks konkurentsipoliitika teke,
mis aitab luua tugevaid majandusstruktuure ja aitab vältida ülikasumeid
annaabi.ee 
