Peatükid 22-24
kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur.
Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripäradit, selleks
hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Teise maailmasõja
järel jagunes eesti kultuur kaheks: Välis- ja Kodu-Eesti kultuuriks.
Pärast 1950 aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma
loomingut umber tegema ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus
väljendus eelkõige isetegevusharrasuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näiteringides.
Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiüritusteks kujunesid laulupeod. Laiemat
kultuuritarbimist soodustasid massiteabevahendid.
1960 aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest toimus linnastumine. Üleminek
kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, näiteks tunnistuste andmine
õpilastele, kes polnud seda ära teeninud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide
õppetöös, näiteks võeti vastu kursuste süsteem.