maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvusliku väljendiga massiüritused. Rahva haritustase tõusis ja materiaalsed võimalused avardusid. Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, kuigi see oli range tsensuuri all, avardas see siiski eestlaste silmaringi. Põhja-Eestis näidati ka Soome kanaleid, sealt saadi informatsiooni välismaailma kohta. Läbi kõige suutis eesti rahvas siiski säilitada oma kultuuri.
kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel poolel algas eesti kultuuri osaline taastamine seoses Stalini surmaga. Uue haritlaste põlvkonna lõplik läbimurre toimus 60.aastatel, mil poliitilised olud muutusid vabamaks. Rahva kultuuriline aktiivsus jäi aga püsima ning ilmnes siis rohkem laulukoorides ja rahvatantsuringides. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950.aastate teisel poolel hakkas peale kasvama kõrgharitlaste uus põlvkond ning isetegevusharrastused hakkasid aga taanduma. 1955. aastal alustas ETV oma tegevust ning hiljem mingi üle värvitelevisioonile. Põhja-Eestis oli suur mõju Soome TV-l, mis andis võimaluse saada aimu läänemaailmas toimuvast. Nõukogude võimu ajal võeti kasutusele ka ühtluskooli süsteem. Hakati õpetama Eesti ajaloo asemel NSV Liidu ajalugu. Keskhariduse omandamine muutus selle saamiseks ehk lõputunnistuse said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Sellel ajal kaotati ka Tartu Ülikoolist
kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes KIRJANDUS NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest ilukirjandusest, ajalehtedest, mälestusmärkidest, haritlased pidid ümber hindama oma loomingu ja taluma repressioone, E ilmus romaane 10x vähem kui paguluses USUELU kiriku mõju vähendamine, kiriku hooned riigistati ja neisse rajati uued asutused, TÜ's kaotati usuteaduskond, usuvastane propaganda RAHVAKULTUUR isetegevusharrastused(pilli, rahvatantsu ja näitemänguringid, laulukoorid), üldlaulupeod Kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. 1960ndatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus 11. MILLISED OLID NÕUKOGULIKU KULTUURIPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS? PLUSSID: * laulupeod * isetegevusharrastused MIINUSED: * tsensuur kirjanduslikel teostel * haritlaste elu raskendamine ja nende vallandamine ametitest
c) Kiriku hooned riigistati ja kogudused pidid nende kasutamise eest üüri maksma. d) Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. 4) Rahvakultuur. a) Hävitati kultuuripärandeid. b) Asjaajamiskeeleks vene keel. c) Eraldatus läänemaailmast, Eestil oli mõningane ühendus Soomega. d) Kultuurielu lõhestatus. e) Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima, laulupeod ja isetegevusharrastused. 11. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Eesti jaoks? 1) Positiivne. a) Laulupidude traditsioon säilis. b) Meelelahutusvõimalused säilisid. c) Urbaniseerumine. d) Haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. e) Massiteabevahendite leviku ja tähtsuse suurenemine(tänu sellele sai Põhja-Eestis juurduda läänelik eluviis) 2) Negatiivne.
annaabi.ee 
