Laste areng looduses
Püsiva väärtusega on J. Käisi panus loodusõpetuse metoodikasse, seejuures tervikliku
vaatlusõpetuse loomine. J. Käis väidab, et loodusõpetus ei ole mõeldav ilma
vaatlustööta, sest ,,niisugune õpetus, mis ei puutu otseselt kokku loodusesemete ja
nähtustega ja piirdub ainult raamtust õppimisega, ei saavuta oma kasvatuslikke
eesmärke". Seega seab ta loodusõpetuse kasvatuslikest sihtidest algkooli õppekavas
esikohale vaatlusvõime arendamise ja vaatlusele rajatud isetegeva töö.
Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning
ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb
lapsepsühholoogial, lapse psüühilise eripära ning individuaalsete võimete arvestamisel.
See nõue saadab kõiki tema soovitusi.
Piirdudes vaid meelte tegevuse ja sõnalise käsitlusega, ei ole meil mingit karantiid, et
laps vaatlusel kõike olulist näeb ja tähele paneb. Seega, kui joonistamine, kleebime,