LIITVERBID
sajandi
viimasel veerandil. Peamiselt on need kasutusel oskuskeeles, ühiskeelde on juurdunud vähesed.
Liitverbe võib siiski pidada kasvavaks komplekssõnade tüübiks, sest uusi liitverbe leiab nii
ajakirjandusest kui ka interneti suhtlusmeediast.
Liitverbid on enamasti tekkinud tuletatud põhiosaga liitnimisõna reanalüüsil, mille tagajärjeks
on pöördtuletis, s.t nimisõnaliite ees olevat kompleksset tüvekuju on hakatud kasutama verbina
(iseteenindus > iseteenindama, esilinastus > esilinastuma).
Liitverbi põhiosa võib olla lihtverb (eel+tellima), tuletis (taas+elustama) või võõrverb
(kaas+finantseerima). Laiendosaks on harilikult piiratud hulk muutumatuid sõnu
(järel+valmima), kinnistüvesid (esi+linastuma), harvem ka omadussõnu (kiir+uisutama) või
nimisõnu (kaitse+pookima).
Muutumatutest sõnadest moodustavad liitverbe sagedamini taas (taas+esitama), eel
(eel+soojendama), järel (järel+küpsema) ja üle (üle+hindama)