edasi pärast süüteallika eemaldamist. Isesüttimistemperatuur on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni ise süttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks.Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel. Teatava temperatuurini kuumenenud
juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Kui tingimused sisemistel eksotermilistel protsessidel on soodsad, võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini, millele järgneb põlemine. Tuleohtlikud on madala isesüttimistemperatuuriga ained. Isesüttimisele eelneb isesoojenemine. Leekpunkt ehk plahvatustemperatuur iseloomustab kergsüttivaid ja põlevaid vedelikke või ka tahkeid aineid. Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks. Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel
annaabi.ee 
