Õiguse alused loengu põhjalik konspekt
tulenevad vaidlusedlahendatakse kohtu korras);
2. üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on üldjuhul impersonaalne (ei ole
individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja
igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid,
üliõpilased, kaitseväelased);
3. nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid
üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral isesnesest;
4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin)
sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt. põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus.
14
Kui vormistatavas õigusaktis on kas või üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina,
sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast.
Punkt 2.2 Üksikaktid
Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt õigustrakendav akt