Eesti ajalugu 1914-1918
Kaitseliit, mille eesotsas olid E. Põdder ja J. Pitka. 27. novembril 1918
võttis Eesti Vabariik vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest
Nõukogude Venemaa kallaletungi korral.
2. Välispoliitika
Esimese maailmasõja kestel kuulus Eesti territoorium Tsaari-Venemaa
koosseisu. See tähendas seda, et Eesti riigil kui sellisel puudus otsene
välispoliitika. Saksa okupatsioonikuudel jäi iseseisva Eesti järjepidevust
kehtestama Eesti välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada oma maa
isesesvusele ka lääneriikide toetust. Venemaa
Keisririigi liitlasmaa Prantsmaa valitsuse palvel saadeti 1916-1917
saadeti Prantsusmaale Vene korpus, mille koosseisus oli 44 500 meest.
Eestlasi võitles Vene korpuses ja leegionis kokku 500 ringis, neist üle
poole langesid. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis Eesti
Vabariigi iseseisvumisele de facto tunnustuse, viidi 300-meheliseks
kasvanud üksus juunis Bordeauxsse ja tunnistati Eesti kompaniiks.