Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikude rakud on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 5.) Rakkude uurimisvahendid ja meetodid Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäitaest. Nad on varustatud mitme objetiivi ja okulaariga, omavad isesesivat valgusallikat ning võimadavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutakse tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubulit ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Võimaldab enamasti 5-kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikeseid rakustruktuure.
A.Gailit. Sünd 1891. 1910 oli avaldanud ühe jutustuse ,,Kui päike läheb looja". See üsna tagasihoidlik teos. G. Sai ka kriitikutelt valusasti mööda näppe. Tegi pigem I ms alguses ajakirjanikutööd. G isaliini pidi lätlane. Kuna ta oskas ka läti keelt töötas mingi aja Riias ajakirjanikuna. G. Kohta ajakirjanduses liikvel müüt, et katsetas päast esimest katest ka läti keeles kirjutada,kuna ei õnnestunud, jätkas eesti keeles. Visnapuu - ka temalt polnud ilmunud ühtegi isesesivat luulekogu. Ühisteosed aga küll: 1912 ,,Moment esimene" R.Rohu ja M Heibergiga. Kriitika suhtus üsna teravalt sellesse, ühes arvutuses nimetati seda futuristlikuks katsetuseks. Sealt läinud ka kirjanduslukku nagu tegemist oleks olnud futuristliku koguteosega. Futuristlikku seal ei leidu, küll aga solvusid mehed (R. Roht ja Visnapuu) ja andsid välja teose ,,Roheline moment" ja see juba oli futuristlik teos. Futurismi mõiste oli tol ajal õhus tänu Marinettile
annaabi.ee 
