maalt välja Edasi tegelesid eesti rahvuspoliitikud Maapäevas salajaselt, illegaalselt 1917. aasta lõpus hakkasid ka jõudsalt tegutsema Eesti- ja Liivimaa rüütelkonna juhid ning sooviti, et Saksamaa võtaks Eesti kubermangud enda kaitse alla Sellest said teada bolševnikud ja paljud Eestis olevad baltisakslased asutati ümber Petrogradi vanglasse või Siberisse 8. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseivusmanifest ette 23. Veebruar Pärnus, seejärel ka teistes asulates 24. Veebruar võtsid eesti rahvuslased üle võimu Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts 25. veebruar hõivasid aga linna Saksa väed ja Eesti riigivõim ei saanudki oma valitsemist teostama hakata Mitmed Eesti poliitikud vangistati, mindi põranda alla või põgeneti
18.02 algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast. Iseseisvuse väljakuulutamine 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Võim võeti üle enne saksa vägede saabumist. 23. 02 loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdult esmakordselt Iseseivusmanifest avalikult ette. 24.02 sõitsid Päästearmee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Ajutine Valitsus, peaministriks sai K. Päts. Sakslaste edasitung jätkus 3. märtsini, mil nende kätte läks kogu Eesti territoorium. Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. 2 Saksa okupatsioon Võim läks Eestis saksa sõjaväelastele
annaabi.ee 
