Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937. Aasta PS-iga loodi presidendi ametikoht ning eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai K.Päts. moodustatud uus riigikogu oli presidendile kuulekad. Loodeti abi rahvasteliidult Vabadussõda-19.nov 1918 kirjutas Sm. alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetad esimese MS ja ka saksa okupatsiooni Balti maades, kuid nüüd hakkas iseseivunud väikeriik ohustama Vm. Sest seal võidutsevad enamlased püüdsid taastada endise Vm.vägevust. 28.nov 1918 ründas punarmee Narvat ja sundis eesti rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist
Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. 3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid enamlaste jaoks kõige raskemad, sest mitmeid piirkondi tabas näljahäda ja lisaks pidid nad võitlema lisaks valgetele ka punastega(relvastatud rühmitus, mis koosnes enamasti talupoegadest). Talupojad võitlesid toidujaotamise korra vastu jne. Talurahva ülestõusud. Enamlaste võim püsis enamasti linnades. Ülestõusud enamlaste endi relvajõududes.
territooriumil pärast selle lagunemist tekkinud erinevate riikide "punaste"(kommunistliku ehk nõukogude suunitlusega) ja "valgete" (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlustega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata endale allutada iseseivunud piiririike. Punased võtsid, kuid valged kaotasid. 18. Kuidas ja milleks loodi Rahvasteliit? Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu.
annaabi.ee 
