Rassid, rahvad ja usundid
Euroopa radikaalsete vasak liberaalidega, mõneti ka Jakobsoni käremeelse
suunaga. Keskus Tallinnas. Erinevalt Tartlaste aatepoliitikast oldi märksa
reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega.
3. Eesti esimesed sotsialistlikud ringid tekkisid eelkõige siinsete vene
haritlaste ja õppiva noorsoo mõjul. Mõjutusi saadi ka Saksa
sotsiaaldemokraatiast. Sotsialistide populaarsust pidurdas vastuseis
talumajandusele ja iseseisvustaotlustele.
Vabariigiaegse poliitilise maastiku alused kujunesid juba kubermangu
autonoomia ajal 1917. aastal valitud Maapäeval. Eesti esimese iseseisvuse aja
suuremaid erakondasi võime jaotada:
1. Sotsialistlikud ehk töölisparteid
2. Keskerakonnad
3. Maaerakonnad
1938-1939. aastatel kujunes kolm erinevat poliitilist voolu:
1. Valitsusmeelne agraar-konservatiivne suund. Toetus endiselt põllumeeste
kogudele ja konservatiivsetele linnameestele.
2. Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind
annaabi.ee 
