Eesti Teise Maailmasõja ajal
1944 aasta
septembris kulmineerus Suur põgenemine, milles kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest.
Viimasena, pärast ohvriterohkeid lahinguid, vallutati punaste poolt Sõrve poolsaar.
Kuigi 1944 veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille abil
prooviti teha katse taasiseseisvumiseks, ei suudetud peale 20. septembril Pika Hermani torni
sinimustvalge lipu heiskamise midagi suuremat korda saata. Nimelt pidas Saksa väejuhatus Tallinnas
toimuvat iseseisvuskatset mässuks ja surus selle tulevahetuse käigus alla.
21. septembril sisenesid Tallinnasse juba aga punaarmee tankid.
Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi- 280 000 inimese-
võrra. Täielikult hävitati Narva, ülisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas.
Tööstuses ulatus purustuste protsent pea 50ni, põlevkivirajoonis veelgi kõrgemale. Sadamad olid
hävitatud, raud- ja maanteed purustatud