Eesti uusima aja ajalugu
Esimeseks lahkmeks eesti-saksa vahel kujunes märtsikohtumine, kus oli jutt Tallinna
linnavalitsuse komplekteerimine. Kui sakslased ei olnud tingimustega nõus, siis eestlased
kuulutasid, et nemad sellest valitsemisest osa ei võta. Asepeaminister Vilms allkirjastas
Ajutise Valitsuse ringkirja 6. märtsil. Pandi südamele, et neid ei lastaks vägivaldselt laiali
ajada ja määrata neile kohtadele, mis peaksid olema valitavad. Samuti soovitati tunnistada
võimuna Eesti Maanõukogu, levitada iseseisvusideid. Suuri tagajärgi sellel ei olnud, vastu
keegi ei saanud hakata. Midagi ikka oli- nt Eesti vallalavanemate vastuseis ja üleüldine
vastuseis Balti Maariigi loomisele. S
Eesti Kaitse Liit,
Rahvuslaste suurim saavutus oli relvastatud struktuuri loomine. Tallinnas kutsuti ellu
abipolitseina Bürgerwehr-Omakaitse. Eelkõige olid seal baltisakslased, aga ka eestlasi.
Eesotsas Wilde ja Pitka. Jäme ots oli eestlase käes. Salaja hakati looma eesti rahvuslikku
relvaorganistatiooni, hiljem Kaitseliit